INNOVATSIOON VEININDUSES?
Tulin vaatama mida teil uut on! Mida maailma veiniuudised räägivad? Kas midagi innovaatilist ka toimub? See on sage tervitavate küsimuste ahel. Mõni muigab viimase küsimuse juures lõbusalt, justkui mõista andes, et mida siin tuhandeid aastaid vanas veininduses ikka uuendada on. Naeran vastu, kinnitades, et rahututele uuendusteotsijatele on alati midagi pakkuda. Vein üllatab mitmes mõttes. Kindlasti.
Kus ja mis see innovaatilisus veinide juures üldse on? Kuna vein on, või vähemalt peaks olema ka Eestis, loodustoode mille saamise tsükkel algab konkreetselt põllulapilt peale saagi koristamist, tuleb esimesi uuendusuudiseid tähele panna istanduste majandamise teemal. Kauge, suhteliselt pisike, kuid see-eest tähtis ja veinide maailmas valju häält tegev Uus-Meremaa on kasutusele võtnud hulga praktilisi, uuenduslikke töövõtteid. Näiteks kaetakse viinapuude vahelised rohuread madalate niidutaimedega, nii hoitakse niitmise arvelt kokku suur hulk tööaega ja kütet; või on istandused korje ajal märgistatud riba-koodiga, et kogutud saagi keemilised omadused on enne tanki panekut juba veinimeistrile teada ning hiljem saab käärivate veinitankide sisu head ja halvad näitajad siduda konkreetsete viinapuu ridade, sortide ja küpsusastmega; või istanduse tööliste mütsid on märgistatud nn. oskus-märkidega nii, et töödejuhataja saab märkide abil jagada oskustele vastavaid korraldusi, näiteks traktorirooli või analüüse koguma. Uus-Meremaa veinitööstuse innovatsioonipreemia võitis projekt mis upitab parimas mõttes nende eneseteadlikkust. Riigi ikoontooteks terves maailmas on Marlborough piirkonnast pärit Sauvignon Blanc, väga suure hulga maailma veinisõprade lemmikvein. Veini unikaalne lõhna- ja maitsekoostis tugineb tioolide rühma kuuluval ühendil ning uuringu eesmärk on üksipulgi jälgida, andmeid koguda ja siis lahti seletada kust kohapealt istanduses ning kuidas veinitehases need aroomid veini sisse saavad ja miks teistele ei saa. Nii saadakse teadmised mis võimaldavad fokuseeruda selle veini paremale, rohkemale, veatumale tootmisele. Mõnes mõttes on see kaasaegse "grand cru" klassifikatsiooni maailmaloomine – iga piirkond saaks hakata tootma oma parimatest parimat, kui viiks läbi sarnase ikoonveinide uuringu. Innovaatilisi ideid on terves veinide maailmas palju, mõned nii tagasihoidlikud, et neist ei räägitagi, see-eest kasutatakse hoolega, näiteks osad saksa pisikesed mahe/öko/bio tootjad hooldavad istanduse võra kemikaalide asemel kuuma auru pihustamise abil või surveõhuga jne.
Tootjate innovaatilisusest üksinda ei ole kasu. Müügiahela teine ots ehk toote tarbija on tegelikult veel tähtsam. Tema ju annab või ei anna raha. Tarbijani jõudmiseks on mitmes riigis üks populaarsemaid leiutisi mobiiliäpp mis võimaldab veinisõbral hinnata veinimaja külastust, teha selle kohta postitusi ning ise valida teiste hinnangute põhjal milliseid maju järgmisena külastada, ka marsruudi kalkuleerimine on olemas.
Prantslastel on kliendiga tegelemine eriti lihtne, tootjad on kõik käepärast. Populaarsust koguv Vinify vahendab keskmiste ja väikeste tootjate veine nii nagu teeks seda professionaalne veinikelner: kõigepealt uurib programm välja milliseid maitseid eelistad, välistab kõik ebasobivad maitseaspektid ning lõpuks saadab väljavalitud tooted koju. Eel-küsimustele vastamiseks ei ole vaja olla veiniteadja, sest küsitakse lihtsaid asju nagu kui palju suhkrut paned kohvi sisse, kas koort armastad, kas laimi sööd jne. Programmi koostajad on loonud valemi mille alusel paigutatakse veinitarbijad maitse-eelistuste järgi kategooriatesse ja veinisoovitused tehakse lähtuvalt väljaselgitatud maitsest ja sinna lisatud omapärastest, isiklikest nüanssidest.
D-Vine veinimasin on loodud snoobidele. See õhutab ja vajadusel jahutab väljavalitud, spetsiaalsesse klaastuubi pakendatud tõsisemaid mõisaveine. Lihtsama veini jahutamise ja õhutamise idee on kasutusele võtnud Corkcicle Air kus geeliga täidetud nn. jääpurikas tuleb sügavkülmast tõsta veinipudelisse enne serveerimist.
Veinivargana tuntuks saanud Coravin näeb välja nagu pudelisse unustatud lokitangid, kuid tööpõhimõte on raha kokkuhoidvalt praktiline: väljapumbatud veini asemele surub seade aragoongaasi mis ei lase allesjäänud veinil rikneda ning võimaldab baarides, kohvikutes kallimaid veine serveerida klaasikaupa, päris pika aja jooksul. Lihtsam veini säilitamise idee on päris hästi välja tulnud Air Cork Wine Balloons'il, kus veini pind surutakse õhuvabaks pisikese õhupalli abil. Praktilisi ja huvitavaid veinivahendeid muudkui tuleb ja tundub, et tarbija võtab rõõmuga kõik omaks.
Jään korraks mõtisklema: kas see on veininduse omapära, kus tarbija on parimas mõttes vastuvõtlik? Või on uus põlvkond selline, uuenduste otsija? Võimalik. Selge on see, et kasulikud uuendused, aktiivsus, loodussäästlikud muutused ning heas mõttes globaliseerumine ehk ostujõulisele turule minek koos kasulike suhetega on see mis on toonud inimestele, kogukondadele, ettevõtetele edu.
Kus võiks peituda Eesti veini või veinikultuuri innovatsioon? Eesti viinamarjavein on väga innovaatiline toode. Millised nutilahendused võiksid selle tootmist, mahamüümist, tarbimist abistada? Ideid õnneks on.
21.09.2016