Viinapuu puitunud võra talvine tagasilõikus

Talvises puhkeolekus (temperatuuril +2oC juurest allapoole) ei liigu viinapuu taimerakkude koemahlad, vee ja toitainete transport on peatunud. See tähendab seda, et puitunud oksi katki lõigates ei välju lõikehaavast vedelikke. Vee ja toitainete tugev väljatilkumine lühikese perioodi jooksul (3-7 päeva) ei ole viinapuule ohtlik, pikem periood on. Viinapuu pungad alustavad paisumist ja kasvu umbes +10oC  juures, koemahlad liiguvad siis aktiivselt. +2 kuni +8oC vahel on koemahlade liikumine väga aeglane, esialgu märkamatu, haava eritis koguneb siis aeglaselt ja väheses koguses, moodustades kuivades haavale kaitsva kapsli. 

Tähtis põhjus taimemahla tilkumise välistamiseks on taimehaiguste ülekandumise vältimine: mõne viirus- või bakterhaiguse sattumine nakatunud taimelt tervele võib toimuda lõikevahendile jäänud mahla abil. 

Teine põhjus madala temperatuuri kasuks on samuti seotud haiguste levikuga: 

mida jahedam temperatuur seda vähem on õhu kaudu liikuvaid taimehaigusi, sealhulgas seenhaigusi ja mikroobe mis soodsate tingimuste korral alustavad niiskes lõikekohas elutegevust ja paljunemist. Mineraaliderikas taimemahl võib olla atraktiivne putukatele kes omakorda paljundavad taimehaigusi.  

Kolmas põhjus on seotud lõikehaava kinni kuivamise ajaga: kui lõikekoht on kuiv, kärbuvad lõikekohal kahjustuse saanud taimerakud kiiremini, sulgedes haava. 

Mida peab teadma enne lõikama asumist: 

 

 1) Viinapuul arenevad õied ja annavad saagi eelmisel aastal tekkinud/kasvanud ja puitunud okstel olevad pungad. Nende, aastavanuste okste, hulgast tuleb välja valida kõige tugevamad (tulevased viljaoksad). Välimuse järgi tunneb need oksad ära värske pruuni värvi järgi, vanemad oksad on mustjas-hallid. 

Üle-eelmisest aastast pärit oksad mis asuvad ebasoodsas kohas ja veel vanem, ülearune puitunud võra on ebavajalikud. Need on mõistlik eemaldada (koos nendel olevate uute puitunud okstega), sest neil paiknevad uinunud ja uued pungad hakkavad puhkemise korral ära võtma taime kasvamiseks ja hiljem viljade küpsemiseks vajalikku energiat. 

 

2) Pidevad külmumise ja sulamise tsüklid külmavähesel talvel lõhuvad taimede kudesid, ka puhkefaasis olevaid, pikenevat päeva ja sooje temperatuure ootavaid pungasid. Arvesta, et peale lõikamist võivad hilised tugevad kevadkülmad hävitada osa pungi – jäta igaks juhuks viljaokstele neid rohkem (ära lõika liiga palju). Neid pungi võiks, olenevalt sordist ja saagi eesmärgist, jääda ühele taimele 20-35 tk.

 

3) Sordid käituvad erinevalt, mõni vajab kasvuperioodil suuremat võra, teine mitte. Mõni sort ei anna liigse saagikuse korral kvaliteetset saaki. Ole kursis sordi omapäraga ja jäta vajadusel liigselt kärpimata või vastupidi. 

Külmas kliimas ellujäävad hübriidviinamarjasordid on tavaliselt vastupidavad isegi ebaõnnestunud võralõikuse korral; väga ettevaatlik tuleb olla Vitis vinifera kultuursortidega.  

 

4) Taime tervisele, kasvu võimsusele ja tootlikkusele paneb aluse eelmine kasvuaasta mille jooksul sel aastal vajalikud viljaoksad arenesid. Aastad on erinevad ja kui eelmine kasvuaasta oli hiline või külm, kasvas taimele vähem noori võrseid/oksi, järelikult on viljaokste valik piiratud ja mahalõikamiseks vajalik võraosa väiksem. Ehk oksi tuleb eemaldada vähem. Peale väga hea kasvuga aastat on okste arv suur, nende läbimõõt ja pikkus suurem ehk lõikamist ja eemaldamist on rohkem.  

 

5) Sügisel halvasti puitunud oksad on probleem, sest taim ei ole saanud valmistuda talveks. Tõenäoliselt järgmisel kevadel ei ole halvasti puitunud okstel kõik pungad elujõulised või õisi tootvad. Halvimas variandis sureb terve halvasti puitunud oks. See tähendab seda, et pane sügisel tähele millise sordi suvised võrsed sügisel ei puitunud, jäta see viinapuu suuresti lõikamata, eemalda ainult alla 3-4mm läbimõõduga peened oksad mis ei ela talvesid üle nagunii (on juba surnud). 

Kas oks on elus või surnud saad kindlaks määrata lõikamise abil: kui lõikekohast paistab rohelist värvi taimekude, on oks elus, kui pind ja muster on hallid, on oks hävinenud. Kui halli koe sees on üksikud rohelised eluskoe jooned, on oksa eluvõimalus madal ja see hävib hiljem.  

 

6) Kui viinapuu on jäänud varem hooldamata ja võra lõikust pole tehtud, tuleb kordategemiseks (suurte lõikuste tegemiseks) valida võimalikult sademetevaba, kuiva õhuga periood. Haavad tuleb peitsida või katta pookevahaga (kudedesse sisseimbuv peits on vahast pisut parem).   

      Viimasest allesjäetavast pungast liiga kaugelt lõigates tekib pikk, taimele ebavajalik „könt“ mille kuivamiseks kulub pikem aeg, andes pinna halbade bakterite ja muude mikroobide elutegevuseks.
      Lõikenurk ei tohi olla vale. Tee lõige nii, et viimase punga ümber kogunev vesi (sademed, udu, kastmisvesi) ja otsesed sademed ei niisutaks lõikekohta. Anna lõikekohale kiirem võimalus kuivamiseks.
          Lõigates viimasele pungale liiga lähedalt võid kahjustada punga ümbruses olevaid taimekudesid nii, et need kärbuvad ja ainevahetuse takistudes kärbub hiljem terve pung.
    Tee lõige suunaga allapoole umbes kahe punga vahele, nii jääb piisav distants. Lühikeste pungavahele korral jäta viimasest pungast vahe lõikeni 4-5cm. Pikkade pungavahedega sortide puhul piisab 5-6cm peale viimast punga. Lõikekoht suuna nii, et pealekogunev niiskus libiseks sellelt alla ehk tee vertikaalne lõige mis jätab lõikekoha suunaga alla. Arvesta ka seda, et mida väiksem lõikekoha pindala, seda kergemini see kuivab ehk võib teha ka risti lõikeid, kui oksa asend lubab.  

Tea Lajal
Lektor, Ühendus Eesti Veiniakadeemia
Avamaa viinamarjakasvataja, Vaigla Talu

Download Free FREE High-quality Joomla! Designs • Premium Joomla 3 Templates BIGtheme.net